Teie ostukorv on tühi.
Metsviinapuu "Don Juan" Parthenocissus quinquefolia
Parthenocissus quinquefolia (L.) Planch. emend. Rehder
Viisnurkne metsviinapuu "Don Juan" - Parthenocissus quinquefolia.
Kaunid ja mahukad ekraanid! Ornamentaalsed lehed.
Väärtuslik ja populaarseim suur ronitaim vertikaalseks haljastuseks, kasvab kuni 15-20 m kõrguseks.
Noored võrsed on punakad, hiljem tumerohelised. Kõõlused 3-8 haruga, lõpevad ovaalsete paksenemistega. Lehed on liitlehed, sõrmjad, koosnevad piklikest, teravatipulistest lehtedest, pikkusega kuni 10 cm. Sügisel omandavad need efektse karmiinpunase või purpurpunase värvuse.
Õied on õhukestel õieraagudel, kogutud tipmistesse vihmavarjukujulistesse õisikutesse. Vili on sinakasmust mari sinaka kattega.
Kasvab väga kiiresti igasugusel mullal, on varjutaluv, talub hästi linna tingimusi. Peaaegu ei kahjustata putukate ja seenhaiguste poolt. Pikaealine.
Paljuneb kergesti seemnete, pistikute ja võrsetega. Seemned külvatakse sügisel või kevadel pärast 2-4-kuulist stratifitseerimist.
Kasutatakse kõikides vertikaalse haljastuse liikides.
Kaunid ja mahukad ekraanid! Ornamentaalsed lehed.
Väärtuslik ja populaarseim suur ronitaim vertikaalseks haljastuseks, kasvab kuni 15-20 m kõrguseks.
Noored võrsed on punakad, hiljem tumerohelised. Kõõlused 3-8 haruga, lõpevad ovaalsete paksenemistega. Lehed on liitlehed, sõrmjad, koosnevad piklikest, teravatipulistest lehtedest, pikkusega kuni 10 cm. Sügisel omandavad need efektse karmiinpunase või purpurpunase värvuse.
Õied on õhukestel õieraagudel, kogutud tipmistesse vihmavarjukujulistesse õisikutesse. Vili on sinakasmust mari sinaka kattega.
Kasvab väga kiiresti igasugusel mullal, on varjutaluv, talub hästi linna tingimusi. Peaaegu ei kahjustata putukate ja seenhaiguste poolt. Pikaealine.
Paljuneb kergesti seemnete, pistikute ja võrsetega. Seemned külvatakse sügisel või kevadel pärast 2-4-kuulist stratifitseerimist.
Kasutatakse kõikides vertikaalse haljastuse liikides.
* Viisnurkne metsviinapuu või Virginia metsviinapuu — Parthenocissus quinquefolia (L.) Planch.
Päritolu: Põhja-Ameerika idaosa. Suur ronitaim kuni 15-20 m. Noored võrsed on punakad, hiljem tumerohelised, kõõlused 3-8 haruga, lõpevad ovaalsete paksenemistega. Lehed on liitlehed, sõrmjad. Lehekesed on varrekesega, kuni 10 cm, munajad või piklikud, terava tipuga, pealt tumerohelised, alt heledamad, sinakad. Õied on õhukestel õieraagudel 3-6-õielistes sarikates, mis on kogutud tipmistesse õisikutesse. Vili — sinakasmust mari sinaka kattega.
Kasvab väga kiiresti, on varjutaluv. Väga külmakindel (võib areneda ilma katteta Peterburist põhja pool), kasvab igasugusel mullal, talub hästi linna tingimusi. Peaaegu ei kahjustata putukate ja seenhaiguste poolt. Pikaealine. Paljuneb kergesti seemnete, pistikute abil. Võib kasutada dekoratiivvormide pookealusena. Kultuuris alates 1622. aastast.
Koos vormidega on see üks väärtuslikumaid liike vertikaalseks haljastuseks tänu võimele kinnituda vertikaalsetele pindadele. Dekoratiivne ornamentaalsete lehtedega, eriti efektne sügisel.
Kõige dekoratiivsemad vormid: Engelmanni (f. Engelmanii) — erineb tüüpilisest väiksemate lehtede poolest; seinavorm (f. murorom) — kõõlustega, millel on arvukalt hargnemisi paksenenud "iminappadega", mis võimaldavad taimel kinnituda vertikaalsele siledale pinnale, lisaks katab see vorm tihedamalt ja ühtlasemalt kaunistatavaid objekte. Sügisel omandavad selle tumerohelised lehed efektse karmiinpunase või purpurpunase värvuse. Vähem külmakindel kui põhiliik, kuid Eestis täiesti talvekindel.
Bot. syn.: Amelopsis quinquefolia Michx.
